Eetika

Kui öeldakse, et mõni inimene või tegu on eetiline või ebaeetiline, siis antakse sellele inimesele või teole hinnang: seda kas kiidetakse või laidetakse. See tähendab, et eetilised või moraalialased väited on ettekirjutavad ehk normatiivsed.

Mõisted „eetika” ja „moraal” on üldjoontes samatähenduslikud, kuid mõnikord soovitakse erinevatel põhjustel neid teineteisest eristada. Üks võimalus on tähistada mõistega "moraal" mingis ühiskonnas käibivaid moraalinorme või –standardeid, mõistet "eetika" kasutada aga moraalifilosoofia või -õpetuse tähenduses, mis alles küsib, mida moraalsed normid endast kujutavad.

Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas „hea” ja „halb” on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, mis on õige või vale.

Praktiline eetika, millele antud infovärav keskendub, tegeleb juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika, mis tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Teoreetiline ja praktiline eetika pole aga alati üheselt lahutatavad. Mõnikord ajendavad keerulised praktilised küsimused teadlasi mõtlema ka teoreetilistele probleemidele ning teooriat vastavalt täiendama.