MIS ON VIIRUS?

ARVUTIVIIRUS on programmijupp, mis on loodud hävitama faile ning põhjustama teiste programmide tõrkeid.

Tavaliselt on viirus kuritahtlikult loodud ennast levitama terves arvutis mingi probleemi tekitamise eesmärgil. Paljud viirused on suhteliselt ohutud (annavad endast teada veateatega), teised aga kustutavad kõvakettalt faile (näiteks arvuti ei lähe enam käima).

Enamasti paljunevad viirused arvutis automaatselt, mille tulemuseks võib olla terve arvutisüsteemi halvamine. Viiruseid leidub erinevates käivitatavates failides. Nende hulka kuuluvad näiteks makrod, süsteemifailid. Meie õnneks või kahjuks nad ei levi enne, kui me selleks ise käsku ei anna (näiteks mõne tarkvara käivitamisega). Teisisõnu - kui viirus saabub e-posti manusena on see ohutu kuni manuse avamiseni.

Viiruse aktiveerimisel kopeerib ta ennast teistesse arvutifailidesse (kustutab või nimetab ümber). Leidub ka selliseid viiruseid, mis käivituvad kindla kuupäeva saabumisel. Enamasti jõuavad viirused meie arvutisse ikka välise allika kaudu, näiteks e-posti manusena, ratsa-rikkaks veebileheküljed (kettkirjad), viirustega libahoiatusega e-kirjad (spämm), andmekandjaga (mälupulk, cd), veebist programmide allalaadimisel.


ERINEVAD RINGLEVAD VIIRUSED
spiraal (5K)
  • USS - iseseisev programm, mis levitab töötavaid koopiaid teistesse arvutitesse.
  • FAILINAKATAJA - kinnitub tavalise programmifailide külge (harilikult *.com või *.exe).
  • TROOJAHOBUNE - tavaliselt mittepaljunevad programmid, mis on mõeldud kahju tekitamiseks (arvutist tekstitöötlusdokumentide hävitamine).
  • BUUTSEKTORI NAKATAJA - paigutub ketta buutsektorisse.
  • PEAMINE BUUTKIRJE NAKATAJA - nakatab peamise buutprogrammi, takistades arvuti käivitamist tavalisel viisil.
  • MITMETOIMELINE VIIRUS - nakatab nii faile kui ka buutkirjeid või faile ja ketta buutsektoreid.